Close

Magamiskorraldusest ja -korrapäratusest

Magamistoad on meil siin uues kodus üks tõeline proovikivi. Esmalt seetõttu, et neisse on kaldseinade tõttu üsna keerukas mööblit valida. Tubades on ka nö. tavalisi seinu, aga kohe kuidagi ei suuda ära otsustada, et kuhu asetada kapid-voodid-peeglid ja noh… kõik muu kraam, mis ju ühes normaalses magamistoas olema peaks. Ma olen ilma naljata mõlemas magamistoas mingi 10x mööblit ümber tõstnud, et näha kus kõige mugavam ja kasutajasõbralikum voodit ja riidekappi hoida oleks. Nilsi jaoks on see täiesti tavaline, et koju tulles leiab ta eest täiesti uue kujundusega toad. Isegi korteris elades taris mu rahutu hing elutoas diivanit koguaeg ühest seinast teise.

Teisalt valmistab meie praegune magamiskorraldus mulle aeg-ajalt peavalu seetõttu, et hakkasime siia kolides üsna kiirelt pojakest tema enda tuppa magama harjutama. Olgugi, et see ei olnud mingi hirmkeeruline projekt ja läks tegelikult oodatust kergemini, tuleb mul enamasti pool ööd tema toas madratsil külitades veeta. Ses suhtes on unekvaliteet meil siin kõvasti paranenud, et varasemalt meiega ühes toas ööbides, ärkas ta reaalselt 5x öösel üles ja ei jätnud jauramist enne, kui oli võrekast meie voodisse saanud. Keerles seejärel meie vahel nagu propeller ja ajas sellega üles nii ennast kui ka meid. Oma toas magades ärkab ta tegelikult vaid korra ja just selleks, et näha kus mina olen. Nutt paraku ka enne ei lõppe, kui ma oma pea ukse vahelt sisse pistan. Proovisime paar ööd ka seda, et lihtsalt laseme tal natuke nuuksuda, ehk magab varsti edasi. Kui asi hakkas juba hüsteeriale lähenema, otsustasime selle pulli katki jätta.
Mõnikord lähen teen talle lihtsalt väikese pai ja loivan meie magamistuppa tagasi aga enamasti olen ma nii unine, et vajun pojakese tuppa madratsile magama ja hommikul imestan, et “aa… ma jälle siin v”. Sest poleks iseenesest ka midagi hullu aga tegemist on pisikese madratsiga, mille poisu vastu hommikut üldiselt samuti omastada armastab. 
Ilmselt tekitab öist segadust ja ärkamist pojakeses ka asjaolu, et me mitte ainult ei kupatanud teda eraldi tuppa magama, vaid vahetasime võrevoodi tavalise pikendatava voodi vastu (mis annab muidugi hirmus palju põgenemisvabadust), võõrutasime ta ära õhtusest piimapudelist ja öisest lutist. Proovi ise normaalselt funktsioneerida kui kõik su lemmikud asjad järsku ära võetakse, eks. Need võõrutused said tegelikult ju täpselt sama eesmärgiga ette võetud, mis ka oma tuppa kolimist ajendas. 
*äkki hakkab lõpuks öö läbi magama.* Ei taha seda isegi kõva häälega välja öelda, äkki sõnun ära.

Ühesõnaga – öö läbi veel ei maga aga seis on parem kui varem.
Kummut on uues kuues vana köögikapp, voodi on taaskasutusleid
Veits ajudele käib see tema toas kitsal madratsil külitamine küll, sest tegelikult saime ju Napsiega koostöös täiiiiesti tutika suure madratsi, et oma uues magamistoas mõnusaid öid veeta. Minu põhiargument voodite puhul ongi reaalselt see, et voodi olgu suur! Mulle meeldib täiega laiutada ja seetõttu olemegi mõlemas kodus kasutanud 180cm laiusega madratsit. Ideaalis ma tahaksin, et voodi oleks veel suurem aga isegi 180cm laiuse madratsiga on sobivat voodiraami mega keeruline leida. Seetõttu olemegi ka nüüd, kaks kuud peale kolimist, ikka veel madratsiga põrandal. Tegelen koguaeg sellega, et meile sobivat voodiraami leida ja Napsie lõpuks oma täieõiguslikku kohta asetada aga no ei leia seda õiget. Tegelikult te ei kujuta ettegi kui palju mööblit meil veel siit puudu on. Maja isegi veits kajab, sest ruumi ja õhku on siin nii palju. Kunagi kui möbleeritud saame, küll siis rohkem ka elutuba ja muid põnevaid nurgataguseid tutvustan. 
Olen kuulnud, et madratsit ei ole muidugi liiga kaua hea maas hoida aga samas meil ei ole lihtsalt hetkel muud varianti. Õnneks on ta piisavalt paks ja mitte libiseva põhjaga, seetõttu mingit maas-magamise-tunnet absull ei ole. Napsie saabus meile kulleriga hästi kompaktses karbikeses ja seisis siin tegelikult nurgas mitu kuud, enne kui saime teda katsetama hakata. Töömeestele õnneks jalgu ei jäänud, sest oli teine nii hästi pakitud. 
Ma olen ses suhtes veits keeruline vend, et mul võtab väga kaua aega, et millegi uuega harjuda ja ma olen hullllult nõudlik. Näiteks ükskord kui otsustasime osta uued padjad, vingusin ma Nilsile mitu kuud kui valesti me valisime ja mul on nii valus ja miks mu elu üldse nii halb peab olema… suht ok eks? Tasuks mainida, et nüüd armastan ma seda patja nii väga, et kui teiste juures ööbime, siis see padi on mul kaasas. Ei saa magada muidu noh. 
Esialgu oli ka Napsie madrats minu jaoks liiga kõva, sest olin harjunud mingi 15 aastat vana madratsiga, mille peal eelmises kodus eluaeg maganud olin. Nikolas armastas seda kutsuda hellitavalt batuudiks, sest oli teine nii ära vajunud ja vetruv 😄 Seetõttu võitegi minu järjekordset närvivapustust ette kujutada, kui Napsie peal esimesi öid veetsime. Tema üks põhiargumente ongi asjaolu, et tegemist on jäiga ja keha toetava madratsiga. Nils oli sellega kohe väga rahul, sest meie eelistused ongi üsna erinevad. Näiteks tema padi on tehtud minu meelest nii paksust ja kõvast materjalist, et põhimõtteliselt võid voodis lamades kuklaga lihtsalt vastu seina toetada, teeb asendi suhtes sama välja. Tekkide osas on meil niiviisi, et kui Nils mõnuleb hiigelsuure suleteki all siis minus tekitab see õõvastust ja haaran iga kell oma vanakooli vatiteki järele. Lihtsalt meeldib see raske ja soe materjal kuidagi palju rohkem. Peale mõningast mõistujuttu madratsifänniga, pehmendasin meie küljealust pisut pealismadratsiga ja we were good to go! Meie lahkarvamusi kirja pannes imestan ise ka, et üldse oleme samas voodis võimelised magama 😅
Aga tegelikult võrreldes teiste tubadega majas, on mul on magamistoa osas vist ka kõige suuremad nõudmised, sest no kus veel siis end välja puhata kui mitte seal. Ma tahan, et magamistuba oleks magamise ajal kottpime, hästi jahe ja hubane. Mulle meeldib kui magamistoas on mõnusaid dekoratiivelemente, pimendav kardin, buduaarinurgake, voodi, milles külitamist sa ei jõua ära oodata ja ilus riidekapp. Buduaarinurk mahutaks ideaalis kõik mu meigi- ja ehtetavaari, mis hetkel õnnetult pappkastis vedeleb. Riidekappidega on meil magamistubades aga muidugi see õnn, et need tuleb eritellimusena kuskilt tellida. Kaldus seintega kappe kahjuks ükski pood laokaubana müüa ei taha 😅 On teil ehk mõnda head garderoobkapi tellimise kogemust? Guugeldamine ajab juba vaikselt silme eest virvendama. Vähemalt madrats passib igasse seina nagu valatult 😄
Igatahes on meil plaan ehitada siia midagi sellist… kui just kärsitus minust võitu ei saa ja me lihtsalt tavalist riidekappi ei osta, sest hädapärast saab ka ühe täitsa tavalise kapi meie magamistuppa ära mahutada. Aga noh erilahendus oleks ju nii ilus ja ideaalselt sobiv… samas aga kindlasti hässssti “erilise” hinnaga.
Järgmisena tahakski paika saada elutuppa kardinad, poisu tuppa kardinad, meile voodiraam ja riidekapp, poisu tuppa riidekapp, esikusse garderoobkapp… ja siis veel umbes kakskümmend viis asja. Igatahes, kui sul muud vaja pole aga just madrats tahab vahetust, siis näiteks Lux versioonis pisem madrats on Napsiel hetkel üldse täitsa poole hinnaga. Testperioodiks on nad välja lubanud 101 päeva, seega saad rahulikult katsetada kuidas madrats sinu vajadustele sobib. 
*postitus on valminud koostöös Napsiega


Source: Life of Liisa

Comments

0 comments

Leave a Reply

%d bloggers like this: