Close

VEELGI PAREMA VEGANTOIDU OTSINGUL

Üks asi, millest viimasel ajal mu sõpradega on palju juttu olnud, on minu kihk uute vegantoiduüllitiste järele. Ma olen vegan olnud neli-viis aastat, taimetoitlane kaks korda kauem. Pean tõesti olema tänulik, et mul on olnud võimalust proovida erinevaid, kohati ka hullumeelseid, vegantoite. Ma olen saanud käia mitmetes maailmatuntud veganrestoranides kui ka püüda tänavatoitu täielikes urgastes. Meil on kauplustes müügil igasugust head ja paremat, ei ole õigemat aega kui olla vegan. Kõik on nii lihtne, käekättesaadav, maitsev, ehk isegi hirmuäratavalt maitsev. Ma ei saa Eestis elades küll absoluutselt mitte millegi üle kurta. Küll aga olen ma tähele pannud, et minu latt maitsva toidukogemuse osas on nii kõrgele upitatud, et ma juba ammu ei näe seda. See on liiga kaugel. Ei terenda isegi kauguses, nii tilluke teine. 
Ma ei saa aru, mis on selle olukorra tekkepõhjustaja. Kas see, et ma olen üks ärahellitatud lumehelbeke või hoopistükis tehaksegi Eestis väga head vegantoitu? Minu pseudoprobleem, või pigem tähelepanek, seisneb selles, et reisides ei kipu ma kohtama kiljuma ajavalt hääd vegantoitu. Näiteks Beyond Meat burgerit olen ma söönud umbes kümnes erinevas restoranis siin ja seal ning kahtlemata saab parimat burgerit ainult Balti Jaama Vegmachine´ist. Ausõna, ma ei igatse mitte ühegi teise restorani toite niimoodi taga kui meie oma koduseid, nagu näiteks Noodle Box või Restoran V. 
Mulle näib, et sama juttu räägivad ka minu sõbrad, tuttavad ja muidu tähtsad ninad-keeled. Noh, näiteks mul on ühed tuttavad, kes käivad paar korda aastas Eestis vegankohtades söömas, ostavad kaasa BonVegan kraami, sest et nende kodulinn Helsingi ei paku nõnda head kogemust. Eriti kiidetakse V restorani ja GenGööki. Muidugimõista ei saa ka unustada seda rõõmulaulu, kui mõni mu välismaalasest sõber avastab, et Tallinnas on NII PALJU VEGANKOHTI. Pluss, nende toit on keelt alla viiv. 
Välismaal reisides ikka tahan ma leida midagi erilist. Miskit, mis oleks uus, teistsugune, üllatav, meeleolukas. Aga vot näed, käi sa Lissabonis või Londonis või Stockholmis või Pariisis või kus iganes, sa ei leia seda. Sind võtab vastu keskpärasus, mis pigem maitseb nii, nagu see üks ja ainus vegan roog tavalise restorani menüüs maitseda võiks. Kallis ka veel pealekauba. Eestis on tehtud kiirelt ja nobedalt suur samm selles osas, et toit oleks meeleolukas ning läheks tervele elanikkonnale peale, mitte lihtsalt sellele, kes sööb ükskõik mida, peaasi, et ses loomset poleks. Latt on kõrge ja see on ainult hea.

Näiteks kui ma Londonisse kolisin, siis ma ootasin Londoni veganskeenelt nii paljut. Ma tõesti mõtlesin, et kui ma nüüd sinna lähen, siis seal saan ma absurdselt häid toidukogemusi. Võta aga näpust, või siinkohal oleks ehk paslikum öelda võta keelest, sest olenemata sellest, et ma olin siiski Maailma Linnas, oli toit keskpärane. Vahet polnud, kas ma ostsin midagi Tescost või kulutasin restoranis käimise peale 100 naela. Sõin oma kõhu täis ja jäin koduseid toite meelehärdusega taga unistama.

Ainus linn, mis on mind üllatanud oma toitudega, mis on peaaegu jõudnud Eesti veganskeene latile lähedale, on olnud Riia. Kui ma veel seal elasin, siis kirusin kogu aeg, et seal ei ole üldse mingisugust võimalust saada lohutustoitu. Nüüd aga väikese härdusega mõtlen küll, et Terapija on lahe koht. Nad teevad näiteks rohelist Foccaccia-juustusaia või porkkala vräppi või jakaburgerit. Need on olnud oma olemuse ja maitse poolest head. Ja Bhajan kohvikust saab näiteks keelt alla viivat napoleoni kooki. Muudes riikides või linnades ma ei ole küll midagi saanud, mis niimoodi eredalt meelde jääks.


No vaata ometi seda kollast jakaburgerit! Ilus ju ja maitsev ka. Comfort food Riia moodi. 

Porkkalaga vräpp, mida on ikka rammusalt seal vräpi sees. 

Mina olen selle tulemuse puhul see, kes köögiukse vahele on löödud. Ma tahan veelgi eriskummalisemaid maitsekogemusi, ma tahan veelgi paremat toitu. Ma tahan, ma tahan, ma tahan kuni ma enam ei teagi, mida ma tahan. Minu ootused on nüüd absurdselt kõrged, sest veganina olen ma kasvanud üles väga hea toidu seltsis. Eestis elades on ju alati olnud nii, et kõik see, mis piiri taga, on eriti hea. Aga näed, seekord ei ole nii. Seekord siis teisiti. Jään kõiki käeviipega Eesti poole kutsuma, sest siin, ja ainult siin, saab maailma parimat vegantoitu. 


Source: Nullkulu

Comments

0 comments

Leave a Reply

%d bloggers like this: