Close

Lugu sellest, kuidas laupäeva õhtul peitust mängisime

Ilmselt oleksin ma terve juuli veetnud horisontaalses asendis terrassi peal päikest sisse ahmides kui poleks olnud Kogumispäeviku tervisespordi kuud, mis mulle pidevalt kuklasse hingas ja seeläbi end ikka natukenegi liigutada suutsin. Kirjutasin mõni aeg tagasi juba SIIN postituses enda lemmikust tasuta trenniäpist, millega olen sel kuul ääri-veeri ree peal püsinud. Kujutasin endale muidugi ette, et tervisespordi kuu ja Nilsi kahenädalane puhkus teeb minust maailma kõige aktiivsema inimese – alustan hommikut jooksutiiruga, millele järgneb äpi abil väike trenn, päeval käime rannas, ujume hässssti sportlikult ja muidugi toitume sealjuures veel täiega tervislikult ka! Sest et noh… puhkus ju – kokkamiseks ja sportimiseks on nii palju aega. Ja-jah! 
Reaalsus oli ilmselgelt aga see, et söödud sai midaiganeshingihaldas ja trenni tegin ma oma äpi abil heal juhul vaid pooltel trennipäevadel. Enamuse Nilsi puhkusest veetsin hoopis töölainel või siis lihtsalt laiseldes… suht seinast seina variandid minu meelest 😅🙈
Tegelikult proovisin ju sel kuul ära ka veel Nike Running Club tasuta trenni, mida juba igalpool suure suuga kuulutades taevani kiitsin ja veel mahtus selle kuu sisse ka geopeituse esmane katsetus. Olin selle kohta Instagramis ikka omajagu juba näinud-kuulnud ja tahtsin omal käel praktiseerida ja näha, et kas utsitab siis rohkem liigutama või on see midagi PokemonGO sarnast, mis mind absoluutselt ei kõnetanud. 
Võtsingi õe möödunud nädalavahetusel kampa ja seadsime end geopeituseks valmis. Esmalt muidugi üritasin endale pool päeva geopeituse veebi selgeks teha, sest see on piiiisut ajahammasrattale jalgu jäänud. Aga kui kasutaja regatud ja lähedal asuvad aarded kaardistatud, asusime teele! 
*kusjuures nüüd alles lugesin, et Henry on geopeitust mängides mingi äpi alla laadinud… tark oleks olnud sama teha aga ega mul nupp nii palju nokkinud, et appstore’ist otsida inglisekeelset äppi. Järjekindlalt proovisin eestikeelset äppi leida aga sellist seal ju muidugi ei eksisteerinud.*
Olin tegelikult miskipärast üsna veendnud, et minu kandis ei ole ühtegi aaret aga et aardekaart oli nii tiheda asustusega nagu sipelgapesa siis õnneks oli mõne kilomeetri raadiuses ikka nii mõnigi peidukas. Ma arvan, et entusiastlik oleks selle enesetunde kohta vähe öeldud, millega me aardejahile peale lendasime. Olime jummala kindlad, et leiame kõik üles! 
Kui olime aga peale pooletunnist esimese aardepunkti ümber tiirutamist ikka veel tühjade kätega, iga puuoksa alla kaevudes ja meeleheitlikult sääski ja puuke peletades, saime sotti, et ei ole see geopeitus nii lihtne ühti. Raske südamega jätsime esimese aarde endast maha ja suundusime järgmise juurde. Oh seda rõõmu kui meie esimene leid end puujuurikate vahel peitudes välja andis! Emotsioon oli tõesti selline nagu oleks reaalse aarde leidnud. Panime oma nimed logiraamatusse kirja ja otsustasime, et hiline õhtutund meid ei heiduta. Ilm oli imeilus seega otsustasime ka kaugemal asuvaid aardeid jahtida!
Paraku pidime aga järgmise kahe peiduka puhul taaskord alla vanduma, sest me lihtsalt ei suutnud nende asukohta tuvastada. Pettumus ei olnud aga üldse suur, sest juba ühe peiduka leidmine oli minu jaoks elamus omaette. Jalutasime päikeseloojangu saatel mööda rannariba kodu poole tagasi ja olime oma saavutusega ikka sigarahul 😃. Me mitte ainult ei proovinud midagi esmakordselt, vaid lisasime terve hunniku kilomeetreid ja samme oma mitte-nii-aktiivsele-rannapäevale. Esmane plaan oli ju tegelikult laupäeva õhtul peale õhtusööki lihtsalt diivanil lesida, rullbiskviiti süüa ja Netflixi vahtida aga ennäe imet, liikumine nagu maast leitud! *pean oluliseks mainida, et rullbiskviiti sõime ikka… aga lihtsalt rahulikuma südamega, sest sammukvoot oli selleks päevaks rohkem kui ületatud 😅*




Igatahes, ma tunnistan teile ausalt, et kahetsusväärsel kombel ei olnud tervisespordi kuu kindlasti üks tervislikumate killast aga see-eest avastasin nii palju ägedaid tasuta sportimisviise. Kui ma nüüd vaatan otsa enda hoiusele, kus peaksid peituma minu meeletud säästud… siis ei saa ka väita, et sel kuul sinna suurt midagi lisanud oleksin. Olen ju juba pikemat aega tasuta treeningviise enda kasuks tööle pannud ja selle arvelt kokkuhoitav summa liigub sujuvalt kuhugi mujale… sel kuul ilmselt mullakoorma alla, mis meie aeda õige pea maha peaks potsatama. Aga mis seal ikka, uus kuu – uued eesmärgid, püüame sääste edasi!


Source: Life of Liisa

Comments

0 comments

Leave a Reply

%d bloggers like this: