Close

Oleme nüüd pea kaks nädalat saanud majaomaniku elulaadiga kohaneda ja oh boy küll see erineb meie korterielust! Loogika ütleb, et nüüd on mul käed-jalad veel rohkem tööd täis kui enne agaaa kummalisel kombel on asjalood hoopis teistpidi. Mina elan siin päikesepaistelisel mändidega ääristatud krundil üsna laadnat mõisaprovva elu. Et maja on poole suurema elamispinnaga kui oli meie korter, haihtus kogu kaasa veetud kraam kuidagi kappidesse ära. Ei mingit lõpmatuna näivat nipsesemete tolmutamist ega pidevat rätikute esteetiliselt kaunisse virna ladumist. Kõik… absoluutselt kõik meie asjad on peitunud sahtlitesse – kappidesse – panipaikadesse. Ja kui arvestada asjaolu, et meil ei ole hetkel mitte ühtegi garderoobkappi, olen ma hetkeseisu üle ka ise üsna üllatunud. Okei okei… suur hunnik kaste laiutab veel pojakese tühjana seisvas toas aga et tuba asub teisel korrusel, ei riiva kastid absoluutselt silma. Isegi vaheuste puudumine ei mängi siinkohal rolli.

Väikeses korteris lihtsalt asjad nii hästi ära ei mahutunud, läksid alatasa sassi ja pinnad määrdusid kiirelt. Tolmurullid tekkisid tundidega ja kaks korda päevas tolmuimejaga ringi undamine polnud mingi imeasi. Majas on aga minu elu eriti lihtsaks tehtud – põrandad puhastab robottolmuimeja, nõud peseb nõudepesumasin ja pesud peseb-kuivatab üle wifi juhitav LG Eco Hybrid pesumasin. Ma olen alati olnud võrdlemisi tehnikakauge inimene ja pigem ohverdan enda aja ja vaeva, kui et süvenen tänapäevastesse imemasinatesse. Nils on mind selle koha pealt muidugi aastate jooksul korralikult kasvatanud ja oli täiesti veendunud milliseid tehnilisi lahendusi meie majas näha soovib. Andsin talle üsna vabad käed, sest lubadus oli, et minu elu muutub nende najal palju kergemaks.
Üks päev just ütlesin Nilsile, et mul on ikka väga looder tunne – korteris koristasin hommikust õhtuni, pesin nõusid, pesu, põrandaid. Reaalselt… iga päev hommikust õhtuni. Majas olles jääb aga mulje, et Nils muudkui toimetab õues – veab krundi keskelt minema kivihunnikuid, trimmerdab, vähendab džunglit… mina lihtsalt peesitan pojakesega terrassi peal ja meisterdan liivakooke.

Minu suur abimees pesumasin-kuivati jõudis meieni läbi koostöö LG’ga. Olin oma tutika masina kasutamisest niiii elevil, et unustasin esimesel pesukorral üldse pesuvahendeid lisada 😂👌🏼 Lihtsalt kruttisin nuppe, kuulasin erinevaid laulujuppe, mida masin nii entusiastlikult edastab ja panin tööle ära. Pesu sai sellele vaatamata läikivpuhtaks. Ma ei kujuta ette kas meil on siin korteriga võrreldes täitsa teistsugune vesi (äkki rauavaesem vms?) või on siin kandev roll uuel pesumasinal aga liivapaberit meenutavad rätikud, mille igaksjuhuks korterist kaasa tarisin, on omastanud peale pesu täiesti uue pehme olemuse. Kokkuhoid missugune! Olengi siin nüüd kordamööda katsetanud nii kuivati funktsiooni kui aias nööril pesu kuivatamist, sest mõlemad on minu jaoks uued ja põnevad variandid. Pesemist vajavat kraami tekkis siin ühes kolimise ja puhkuseaegsete mitmete väljasõitudega ikka oi-kui-palju, seega masin, kuivati ja nöör on pidevalt töös. Et Nils on meil kõikvõimalikud tehnilised lahendused wifisse ja kuhu veel iganes ühendanud, saabus mulle täna pojakest magama jalutades sõnum. Mõtlesin et ohohohhh põnev värk, kes küll mulle kirjutab?!? Ja ennäe imet… meie pesumasin tahab kontakteeruda. Oleme mõlemad endale telefonidesse laadinud SmartThinq mobiiliaplikatsioonid, mille kaudu saame kodust eemal olles masinat nii käima kui välja lülitada ja poole pesutsükli pealt pausile panna kui meenub, et midagi jäi pesumasinasse lisamata. Eriti tuus tundub minu jaoks just see funktsioon, mis lubab aegsasti teavitada kui pesumasin peaks puhastust või pisut kõpitsemist vajama. Kahetsusväärsel kombel pole ma varasemalt oma aega absoluutselt sellele pühendanud, mistõttu jäi meist korterisse maha üks pisut vanarauda meenutav, osaliselt funktsioneeriv masin (sorri Lotta 😅). Meie uus aga… meie uus on lihtsalt nii ilus ja hea ja abistav ja ja ja… lihtsalt vaadake teda!

Üldiselt oleme maja ümbruses nii palju töid ära teinud, kui vähegi omal jõul teha kannatab. Nüüd tuleb tellida vaid hiiiiiglaslik kogus uut mulda ja külvata muruseeme, sest hetkel elame me sellise eeee mullase-kivise-tuustise pinnase peal. Vast saab enne sügist ikka mingi kerge murukihi siia maha. Ideaalis rulliks maja ümber mingi aia ka kohe lahti aga selle jaoks jääme hetkel kullapotiga härjapõlvlast ootama.
Eks selle päris-päris kodutunde tekkimine võttis siin ka pisut aega. Ma ütleks, et umbes nädalajagu lihtsalt vegeteerisime ja harjusime. Otsustasin peale seda proovida lillede-taimedega tubadele pisut elu juurde anda ja sellest oli nii palju abi! Praeguseks oleme juba täielikult harjunud, kõik asjad on omal kohal ja mujal elamist ei kujutaks enam ette küll.

Ses osas on tegelikult absoluutselt kõigil õigus olnud, et ei tasu liialt palju asju enne kolimist ette osta. Pidasime pikalt plaani, et ostame soodukate saabudes ja enne kolimist terrassimööbli ära aga juba sees elades selgus, et see oleks väga vale lüke olnud. Nimelt liigub meil päike mööda krunti niiviisi, et hommiku- ja päevapäike kuumutavad terrassi ja aeda, õhtul kaob aga terrassilt päike sootuks. Minu arusaam terrassimööbli kasutamisest on aga selline, et sellel oleks just mõnus õhtul lösutada aga ega varjus viitsi ju lösutada niikuinii. Seega hetkel rahuldume päevitustoolidega terrassil ja kui kunagi murututikesed juba pea mulla seest välja pistavad, vaatame kuhu ja millist aiamööblit üldse paigutada oleks mõistlik. Õnneks saame õhtupäikest püüdmas käia kodu lähedal rannas, mis on lihtsalt imetabane privileeg. Ma pole ise ka veel tegelikult päris hästi aru saanud, et me nüüd elamegi siin ja kodu lähedal on rand ja aias on terrass ja jalutada saab metsavahel ja… ulme. Näiteks eile jooksis mul nina alt läbi üks päris turske helepruun metskits ja täna hommikul ärkasin selle peale, et mingi ülientusiastlik rähn üritas läbi maja puidust välisfassaadi end sisse nokkida? koputada? toksida?

Eks meil ole siin omajagu töid ka veel lõpetada, igasugustest aknaliistudest, juba mainitud vaheuste puudumimsest, kõnnitee lõplikust viimistlemisest, maja üle värvimiseni. Aga kui vaadata kõike seda mis juba tehtud, on tegemata asjad täiesti köömes.
Avastasin hiljaaegu enda suureks üllatuseks, et mul ju vähem kui kahe kuu pärast juubel tulemas. Ei, mis kahe kuu pärast. Põhimõttelist juba kuu pärast! Nuputasin tükk aega, et kuidas ja kus pidada kuni turgatas pähe, et aaaa mul ju nüüd maja olemas! Halleluuja! Saaks nende pooleliolevate töödega vaid ühelepoole ja olekski ideaalne peopaik valmis.
Aga teate mis, ma nüüd korjan oma kompsud kokku ja võtan suuna ranna poole. See 25 kraadine kuumus lausa nõuab väikest suplust. Olge ikka mõnusad ja võtke suvest kõike mis veel võtta annab!

*Postituses mainitud LG F4J7TH1W pesumasin-kuivati jõudis meie koju läbi koostöö LG’ga.
Source: Life of Liisa

Comments

0 comments

Leave a Reply

%d bloggers like this: