Close

MIS PORTUGALIS TEISTMOODI ON?

Elan pisikeses Portugali külakeses nimega Castelo de Vide. Olen külastanud ka teisi Portugali linnu ja külasid, nii suuri kui ka väiksemaid. Mõtlesin oma kogetu ja nähtu najal kirja panna, mis on siin teistmoodi (kui Eestis) või mis üleüldse on mind üllatanud. Suvalises järjekorras.
Sai on kallis ja koorikuta. Mugin siin parasjagu postitust kirjutades šokolaadikreemiga röstsaia, mis on juba poest ostes koorikuvaba. Ehket kusagil Portugali tehases küpsetatakse siin saia ja lõigatakse kõik koorikud ära. Huvitav, mis neist siis tehakse? Igal juhul on see sai kohutavalt imelik. Nagu võltssaia sööks. Kui ära ei röstiks, siis oleks kohe eriti niru ja lötendav too. Ja muide, röstsaiad on siin ka kallid. Väikesest külapoest ostes on ühe hind 3€. Kolm!
Majadel ei ole eraldi prügikonteinereid. Nii normaalne lahendus on see, kui linnaruumis on ainult avalikud prügikonteinerid. Keegi ei vingu, et peab 50 ekstra lisasammu tegema, et oma sorteeritud prügi peaväljakule viia. Miks? Sest nii on olnud ja nii on. Ma ei saa aru, miks Eesti peab jagelema personaalsete, enamjaolt tühjade, prügikonteinerite süsteemiga. Linnaruumis sorteeritakse ära siin plastjäätmed + metall, klaas, patareid (jah, patareidele on tänaval väike konteiner), papp, kasutuskõlblikud rõivad ning muu läheb olmesse. 

Kraanivesi ei ole väga populaarne. Vahel peab ikka restoranis kümme minutit jagelema, et lauda saaks kraanivett. Küll aga on näiteks meie külas hulganisti erinevaid purskkaeve (pea igal nurgal on mõni), kust tuleb puhast joogikõlblulikku vett. Seal ikka näeb kohalikke kui ka turiste oma pudeleid täitmas, aga noh, päris palju ostetakse ka pudelvett.

Bussides piletit osta ei saa. Mina olen kõik oma sõidud teinud Rede Expressos bussifirmaga. Nad on üks peamisi suuremaid bussifirmasid siin. Nende bussidega sõites aga tuleb tähele panna, et pilet tuleb enne kas piletikioskist või netist ära osta. Bussijuht rahaga ei tegele. 
Nädalavahetusel on parkimine tasuta. Ma ei ole kindel, kas see kehtib kõikide Portugali linnade ja külade kohta, aga päris mitmes kohas (nagu näiteks Portos) on vabadel päevadel linnaruumis parkimine tasuta. 
Pop-up turud. Meie külakeses on nädala viimasel kolmel päeval keskväljakul turg. Seal müüakse enamjaolt riideid, jalanõusid, kitsede kraami (kellad, rihmad), raamatuid. Ehket kui linnas muidu erilist kaubavalikut pole, siis nädalavahetusel tuuakse inimestele kaup käeulatusse. Iseenesest see on väga mõnus, sest miks pidada poodi, mis kulutab rohkem ressursse kui seda pop-up formaadis teha?
Kohalikus omavalitsuses on loometuba. Ei tea, kas tegu on ainuüksi Castelo de Vide algatusega või mis, aga väikest üllatusemomenti pakkus see teadmine mulle küll. Nimelt on loonud kohalik omavalitsus töö kahele vanemale naisterahvale, kes valmistavad töökojas erinevaid meeneid, parandavad riideid ja pesevad pesu (mingite KOV üritustel kasutatud laudlinad jms kraam). Kui mõtet edasi arendada siis võiks ka Eestis igas kohalikus omavalitsus olla säärane töökoda, kus kohalikud saavad käia oma tarbeasju parandamas. Sarnast teed on vaikselt võtmas Eesti raamatukogud, kus saab juba täna kohapeal kasutada või laenutada näiteks õmblusmasinat. Säärane töökojade süsteem aitaks kindlasti asjade väärtustamishoiakut kasvatada. Sellises kohas tahaks isegi kätt külge panna ja töötada.
Pakendivaba parfüümipood. Sellest kirjutasin ka eraldi postituse hiljaaegu, mida saab lähemalt kiigata siit. Tegu on siis ühe huvitava kontseptsiooniga parfüümipoega, kus saad ise kokku segada ning täita oma isikliku parfüümi. Sama pudeliga saad parfüümi osta lõputult.

Kortermajade ja eramajade seintel on puurid lindudega. Väga paljud, just eeskätt vanemad inimesed, on omale lemmikuks valinud ei kellegi muu kui puurilinnu. Iseenesest selline linnulaulukudrutamine linnas on tore, aga lindudest on küll jõle kahju. 


Source: Nullkulu

Comments

0 comments

Leave a Reply

%d bloggers like this: