Close

Tibu tule palun siia, tahan sind ekstaasi viia

Jäime eile sõbrannaga kogemata lapsepõlve meenutama. See oh-aga-kas-sa-seda-mäletad oli nii tore, et enda kehva mälu teades, on mul targem mõned asjad siia igaks juhuks kirja panna. Teinekord jälle hea meenutada.

”7 vaprat” on minuvanustel vist selline klassikaline lapsepõlvemälestus. Muide, kuni tänase päevani elasin ma täielikus vales, sest arvasin alati, et Tiiu laulis ”Elton nukuke nii pikuke sul”, aga tuleb välja, et need laulusõnad olid hoopis ”Et on nukuke nii pikuke sul” ja ta ei laulnudki mingisugusest Eltonist. Aga see selleks, sest nendest vahvatest lemmiklugudest ma võiksingi muidu rääkima jääda..

Tamagotchid lähevad vist samuti klassika alla. Mäletan nii hästi, kuidas ma endale tamagotchit tahtsin. Väga tahtsin. Ja kui see päev lõpuks kätte jõudis, mil ema mulle mu esimese tamagotchi ostis, siis olin ma ühtäkki jubedalt pettunud. See oli tol hetkel mu elu üks suurimaid pettumusi. Kogu mu maailm varises selle peale kokku.

Kõikidel olid ägedad draakonid, ilusad liblikad, nunnud kassid, igasugused muud toredad imeloomad ja siis olin õnnetu mina, kelle ema ostis talle tibu.

No ei olnud tibus tol hetkel minu jaoks midagi ägedat, nunnut ega toredat. Mingil põhjusel oli hoopis ”margine”. Ja oh ei, ega sellega siis mu õnnetuste jada ei lõppenud. See oli selline tore tibu, kes lihtsalt ei koorunud ja ma ei saanudki temaga kunagi mängida. Ei aidanud ei hiinakeelne õpetus, ei minu tark pea, ega ka mitte kellegi teise tark pea.

Furbyga vedas mul samamoodi. Nii ootasin ja ootasin ja lõpuks sain ühe kummalise eluka, kes oskas terve elu vaid kahte sõna ja nendestki ei saanud aru, mis ta täpsemalt ütles. Vahepeal jooksis kokku, krigises ja krägises ja ei tahtnud kunagi magama jääda.

Veel on mul eredalt meeles puhutavad viltpliaatsid. Need olid nii vahvad, aga kurjamid said alati nii kiiresti tühjaks.

Ma ei mäleta, kuidas neid kutsuti, aga nende osas olid mul esialgu üsna kahetised tunded. Tundus selline ”venelaste” värk, aga kui ma ükskord selle sädeluse võlu avastasin, siis ei hoidnud mind enam miski tagasi. Ja, kui ma nüüd tagantjärgi mõtlen, siis sellisest potsikust võiks mulle aastateks piisata, aga ometigi sai neid kümneid, kui mitte sadu, ostetud, sest need sai üsna kiirelt alati otsa.

Sellest mul vist pole isegi mõtet hakata rääkima, et mul olid kõik Spice Girls’i lood peas, sest kellel ei oleks olnud. Lisaks oli mul ka kolm kingakarbitäit ajakirjadest välja lõigatud pilte, mida ma hoidsin nagu kullatükke.

Kommidest käevõrud olid samuti ühed mu lemmikutest asjadest! Pole praegu neid kuskil peale sekspoe müügil näinud, aga täitsa hea meelega sööks neid praegugi!

Mingi hetk müüdi ka mingisuguseid kummalisi mullijooke. Oi, kuidas need mulle meeldisid! Praegu mõtlen, et jumal tänatud, et ma ei tea, mis seal koostises täpselt oli..

Igal juhul, siinkohal ma lõpetan, sest muidu ma jäängi siia meenutama. Pluss, see kahe rea kirjutamine väsitas mind natukene ära ja me ei saa sellega riskida, et ma täitsa ära väsin, sest muidu tuleb uus postitus alles järgmisel aastal.

The post Tibu tule palun siia, tahan sind ekstaasi viia appeared first on PAKSUKESE BLOGI.


Source: Paksuke

Comments

0 comments

Leave a Reply

%d bloggers like this: